The UNESCO Baltic Sea Project Youth Cooperation Conference Flensburg 2023: 29 November – 2 December, 2023

 osales Triinu Tõrv 

https://borderregions.org/_bsp/flensburg2023programme.pdf 

Horizon SHORE - Blue Anew Eesti infotund. KUIDAS SAADA SINISEKS KOOLIKS

 Osales  arendusjuht Janika Volga 

Võõrustajaks on Roosmari Pihlak, EUnexuse projektikoordinaator Tallinnas. Roosmari on spetsialiseerunud keskkonnateadustele ja rahvusvahelisele koostööle Euroopa Komisjoni projektides. Varem töötas ta projektijuhina ettevõttes Wise and Shine – sotsiaalkampaania, mis loodi tarbimisharjumuste muutmiseks ja inimeste harimiseks plastireostuse teemal. 

Esitlus on siin: 

https://drive.google.com/file/d/1eP1Hh34n0EGlkvQ3W9UjYjLihAdnpdQ8/view?usp=sharing 

Prügi sorteerimise töötoad. Keskkonnaamet. Maarika Männil 13.11.23

 10 kl loodussuund + 6a + …

digitaalne meeskonnamäng „Big Game“

õpilastega osales õpetaja Meeli Jänes. 9a klassi õpilased Laura Mäekuusk ja Epp Bender tegid väga head tööd   

https://big-game.eu-track.eu/competition.php 

Õpetajate leht kirjutab mängust ja võistlusest nii: 

https://opleht.ee/2023/10/stem-ope-kriiside-lahendamise-kaudu/ 

On aasta 2030 ja planeet seisab silmitsi üha süveneva kliimakatastroofiga. ÜRO on loonud keskkonnakriisidele reageerimise eriüksuse UNAAF. Kuidas päästa Maldiivid uppumisest? Kas globaalset näljahäda saab lahendada keskkonda ohtu seadmata? Nendele küsimustele otsibki eriüksuse meeskond vastuseid. 

Nii algab stsenaariumipõhine õpikogemus digitaalses meeskonnamängus „Big Game“. Mängu loomise nimel on juba pea kolm aastat vaeva näinud rahvusvahelised partnerid Itaaliast, Rumeeniast, Soomest ja Eestist. Nüüd on mäng Tallinna Ülikooli teadlaste juhtimisel valmis ja kõik huvilised nii Eestist kui üle Euroopa saavad end proovile panna, et omandada teadmisi globaalsetest keskkonna- ja kliimaküsimustest. 

Mängus esitatakse õpilastele kriisistsenaariume, millele nad peavad meeskonnas lahendusi otsima. Näiteks sõitis Norra vetes naftatanker vastu jäämäge ja lekkiv õli ohustab 4 km kaugusel asuvat looduskaitseala ja 500 elanikuga kaluriküla. Missioonides antakse õpilastele probleemi täpne asukoht, vajadusel ka ilmastikuolud või muud päästmist raskendavad tegurid, ajaraam: kui kiirelt jõuab esimene päästemeeskond kohale, ning seejärel oodatakse õpilastelt juhiseid, kuidas probleemi lahendama hakata. 

Õpilastele ei anta ette valikuvariante, nende ülesanne on otsida abimaterjale kasutades ise lahendusi ja arutleda nende tulemuslikkuse ja ka potentsiaalsete ohtude üle. Sageli tõttavad õpilased agaralt looduskaitseala päästma, sest missiooni tutvustusse on lisatud pilt seal pesitsevast armsast lunnikolooniast, ent kaluriküla unustatakse ära. Samuti ei pruugi õpilased kohe alguses mõelda, et ka päästjad väsivad, ning kui tanker põrkas vastu jäämäge, siis ilmselt on ilm külm – päästjad vajavad sooja, toitu, puhkust ja lõpuks ka väljavahetamist. 

Mängu loomisel on fookus seatud STEM-õppe põhimõtete rakendamisele, et õpilased peaksid meeskonnana kasutama nii matemaatikat, loodusaineid kui tehnilisi teadmisi. 

STEM-haridus peab olema kõikehaarav ja võimalikult eluline – õpilased peavad ise tajuma, et neil on matemaatikat vaja, sest neil on vaja teada, kui kiirelt nafta levib, nad peavad mõistma probleemi asukohta ja sealset kliimat, et aduda, kuidas see mõjutab päästetöid, ning otsima tehnilisi lahendusi probleemi lahendamiseks. 

Big Game’i arendaja Mikhail Fiadotau (TLÜ) sõnul valib enamikus arvutimängudes tegelane mõõga või püstoli, kuid selles mängus antakse mängijatele probleem ja lahendusi sellele otsivad nad klassiruumis, internetis või raamatukogus. 

Kuuendal novembril algab 11–16-aastastele noortele suunatud rahvusvaheline „Big Game’i“ võistlus, kus õpilased saavad kuni viieliikmelistes meeskondades end proovile panna kolme missiooni lahendades. Iga missiooni lahendamiseks on kümme päeva ja õpilased saavad mängukeskkonda siseneda igal ajal, et koolid saaksid võistlusest osa võtta, olenemata tundide ajast. Võistlusel osalemiseks tuleb registreerida Erasmus+ „Big Game’i“ kodulehel rubriigis „Competition“: https://big-game.eu-track.eu/competition.php.

viiendikud Kohila Majas. õp Elsa Vapper

 Kohila Maja tutvustas meie kooli viiendatele (5.a, 5.b, 5.c) klassidele oma tegevust. Õpilased külastasid joogivee teema õppimise ajal Kuusiku tänaval asuvat Kohila Maja 2023. a novembri alguses. Tootmis- ja ÜVK spetsialist Nele näitas meie õpilastele nii puurkaevusid kui ka hiiglaslikke liivafiltreid ning rääkis väga põnevalt, kust ja kuidas vesi inimesteni jõuab. Õpilased said teada, et põhjavesi on meil väga hea kvaliteediga, seda puuritakse umbes 100 m ja 150 m sügavuselt ning sügavaim puurkaev Aespas on üle 200 m sügav. Nele rääkis, kui tihti võetakse veest proove ning mille sisaldust täpselt uuritakse. Kohilas on vaja veest välja puhastada peamiselt liigset rauda ja mangaani. Õpilased said ka teada, kui väike kogus vihma- ja sulavett üldse aastas meie põhjaveekihini jõuab. Õpilased käisid torusid täis ruumis, mis nägi välja sarnane pealinna liikluskeerisele - iga toru oli tähistatud ka kleepsuga, milline vesi ja kuhu liigub. Viiendikud kuulasid huviga, kuidas liivafiltrid töötavad, kuidas neid puhastatakse ning eriti palju elevust tekitas teadmine, et liivafiltri liiv on hiljem kergelt radioaktiivne ning seda käsitletakse jäätmena, mitte ei saa lihtsalt laotata liivaranda. Nele näitas õpilastele ka interaktiivset kaarti, kuidas erinevad pumplad nende haldusalas parasjagu töötavad ning arvutit, mis juhib kogu töötlusprotsessi.

Teel Kohila Majja jälgisid õpilased, kus looduses vett on näha? Kõige keerulisemaks osutus märgata vett enda pea kohal - pilvedena.

Valikute kohvri töötoad. KHK

 10. kl loodussuund  6.11.23

plasti töötoad. KHK.

 10 kl loodussuund  6.11