Sunday, June 9, 2024

Termokaamera - tõhus abivahend 7. klassi loodusõpetuse tundides

Kohila Gümnaasiumi 7.a ja 7.d klassi õpilased tegid soojusjuhtivuse ja soojusülekande õppimiseks praktilisi töid termokaameratega. Kõigepealt õppisid noored tundma kaamerat ning uurisid nende abil erinevate magamiskottide soojapidavust. Nad katsusid ja uurisid magamiskotte ning valisid, milline nende meelest peab kõige paremini sooja ning millise magamiskotiga nad seetõttu ise matkale läheks? Seejärel läksid mõned õpilased ise magamiskottidesse ning võtsid endale kaissu digitaalse andmelugeri termomeetriotsiku. Grupitööna jälgiti temperatuurimuutusi magamiskotis ning termokaameraga pildistati kogu protsess üles. Seejärel leiti, kas termokaamera ja termomeetri andmed annavad tõhusaima magamiskoti kohta sama tulemuse? Õpilased tegid tulemustest kirjaliku kokkuvõtva analüüsi.


Kui kaamera kasutamine oli selge, uurisid  õpilased veebruari lõpus soojuslekkeid meie koolimajas. Selle tegevuse abil õpiti seostama soojusülekande nähtusi igapäevaeluga, kasutama uut tehnoloogiat (termokaameraid) ning saadi teadlikuks hoonete soojustamise ning energia säästmise vajalikkusest.

Õpilased jagunesid kahte gruppi - pooled töötasid õues, pildistades õue lekkivat sooja. Pooled õpilased töötasid siseruumides, pildistades koolimajja tungivat külma.

Tulemustest tehti esitlus ning seejärel koostasid õpilased ametliku ja viisaka kirja Kohila Vallavalitsusele, kus avaldasid oma uurimistulemused ning mõtted. Kohila Vallavalitsus tänas meie õpilasi ning saatis neile ka asjakohase vastuse.

Õppetegevus toetas õppekavas toodud ainealaseid õpiväljundeid ning üldpädevusi (loetletud allpool).

Õpilaste järeldused ning mõtted vallavalitsusele:

  • “Uurimistööst saime teada, et paljud kooli seinad ei hoia soojust kinni mis on tõsine probleem. Meie palume teilt, et te võtaks midagi ette ja parandaks ära selle probleemi, kuna külmas koolimajas ei taha keegi käia, eriti talvel.”
  • “Panin tähele et mingites kohtades Kohila Gümnaasiumi koolis on külm ja mõnedes on soe ja kontrollisin soojusmõõtmisaparaadiga, kas on see tõesti nii. Kirjutan teile selleks, et te saaksite teada ja parandaksite seda. Vahepeal on nii külm, et tunne nagu oleks talvel õues kooli riietes ainult.”
  • “Palju lekkeid on akende ümbruses ja klasside nurkades. Soovime, et probleem likvideeritaks võimalikult kiiresti, kuna liigse energia kasutamine on väga kulukas.”
  • “Kohila gümnaasiumi seintes on soojuslekked.Tänu sellele on koolis külm. Miks me pöördume teie poole selle murega - oleme suur kool ning  oleks vaja mugavat keskkonda kus õppida, et eioleks külm. Mida me loodame teie poolt, et te kas likvideerite lekked või panete majale uue soojustuse.”
  • “Nägime ,et mitmel pool on soojuslekkeid ja tänu sellele võib koolist sooja välja minna. Oleks väga tore kui saaks sellega midagi ette võtta.”
  • “Meil on Kohila koolis soojuslekkimis kohad, mis vajaksid remonti nii kiirelt kui võimalus. Kuna inimestel hakkab külm  koolimajas ja need kohad peaksid soojust sees hoidma.”
  • “Me tegime ükskord loodusõpetuse tunnis tööd, kus me otsisime termokaameraga soojuslekkeid. Lekkeid on suhteliselt palju. Oleks väga hea, kui soojus ei lekiks enam, sest koolis on külm. Aitäh, kui üritate juba parandada seda probleemi.”
  • “Leidsime palju kohti kus olid soojuslekked mida saaks parandada. Oleks tore kui keegi tuleks soojuslekke kohti parandama. Kõigil oleks kohe palju soojem koolimajas.”
  • “Teatan murega, et meie Kohila Gümnaasiumis on hakanud toimuma soojuslekked mis on päris suur mure. Tegime koos õpetaja Elsa Vapperiga loodusõpetuse tunnis termokaameraga pilte ja vastused ei olnud rahuldavad. Kuna kool on suur siis soojuslekked pole just kõige parem asi. Kuigi kool on vana saaks seda uuesti renoveerida ja paremaks teha. Sooviksime, et see mure saaks lahendatud. kui vaja anname ka panuse.”
  • “Me tegime looduse tunnis pilte koolist ja vaatasime, kas me leiame mingeid soojuslekkeid. Me leidsime soojuslekkeid nii väljaspool kooli kui ka seespool kooli. Me sooviks, et meie koolis tehakse midagi natuke nende soojusleketega (kui oleks võimalik). Kuna see näitab, et Kohila Gümnaasium ei ole just kõige paremini soojustatud. Ma loodan, et te teete midagi nende leketega. Aitäh, et mu kirja lugesite.”
  • “Tegime klassiga sellise tunni, et läksime kooliõue spetsiaalsete kaameratega vaatama kooli soojuslekkeid, ja leidsime ikka paar tükki, millest peaks tõsiselt mõtlema ja see ära lahendada. Tahtsin teile teatada, et need peaks ära parandama ja loodan, et mõtlete selle peale tõsiselt ja võtate ennast kokku ja kutsute parandajad ja teete selle korda. Aitäh.”
  • “Pöördun Teie poole soojuslekete probleemiga. Loodusõpetuse tunnis tegime katseid ning sealt tuli välja, et kooli tuleb sisse väga palju külma ja palju sooja läheb välja. Kooli temperatuur kõigub päris palju ning seda võiks rohkem ühtlustada.”
  • “Meie koolis on lekkeid, kus väljub palju soojust, mis ei ole hea. Kui lekked teha korda ja parandada, oleks kooli õpilastel palju soojem ja peaks vähem kütma meie rõõmsat kooli. Leketest saime teada loodusõpetuse tunni, kus uurisime soojuskaameratega kus tuleb külm sissse ja väljub soojust. Nägime, et väga paljudest kohtadest väljub soojust ning otsustasime teid sellest teavitada. Soovime, et uuriksite.”
  • “Ma kirjutan selle teile, sest me klassiga tegime pilte ümber kooli ja leidsime soojuslekkeid. Me käisime termokaameraga ümber kooli ja leidsime soojuslekkeid. Me leidsime mitu kohta, kuson soojuslekked ja tegime pilti ilma termokaameraga ja termokaameraga, et näha erinevust. Te võiksite selle teema kohta midagi teha.”
  • “Tahaksin kurta, et meie koolis on palju soojuslekkeid. Oleks tark need mingil moel likvideerida, et meie koolis oleks soojem ja kooliperel oleks parem olla.”
  • “Mina olen Kohila Gümnaasiumi õpilane ja ma käisin kooli koridoride peal ja tegin termokaameraga pilte. Pöördun teie poole selle pärast, et kooli seinad ja akna ümbrused lasevad siseruumidesse sisse külma ja ei pea väga hästi sooja. Kool võiks saada väikese renoveerimise ja tihendada soojustust, et õpilastel oleks parem käia koolis külmal ajal.”
  • “Olime klassiga käinud koolis ja kooli ümbruses termokaameratega pilte tegemas ning märkasime, et need juba väga vanad seinad lasevad väga suure koguse soojusest välja. Talvel on kooli  peal päris külm. Kohe kõnnid pusa seljas ja külmavärinad tulevad peale. Võib olla on võimalik natukene renoveerida meie kooli.”
  • “Ma muretsen teiste õpilaste pärast, sest kooli seintes on soojuslekked ja nad  võivad haigeks jääda. Soojuslekked tuleks kinni panna et koolis soojem oleks.”
  • “Ma tegin koos klassiga termokaameraga kooli soojuslekke pilte. Kirjutan, sest kooli nurgad, välisseinad lasevad sooja välja, meie koolimaja on kehvasti soojustatud. Kool vajaks remonti. Talvel on kooli räästa all 2 meetri pikkused jääpurikad. See tähendab seda, et kooli räästa all olev sein laseb väga palju soojust läbi.”
  • “Ma tegin koos klassiga termokaameraga kooli soojuslekke pilte. Kirjutan teile, sest kooli seinad lasevad soojust välja ja koolimajas on külm. Koolimaja seinad ja põrand vajaks remonti.”
  • “Mina ja mu klassikaaslased käisime õues ja otsisime kus on meie koolil soojus lekkeid. Kahjuks leidsime neid päris palju ja sellest tekib mure, et nii paljudest kohtadest lasevad koolis  seinad soojust. Vald võiks ise uurida kus need lekked on ja midagi nende kohta teha.”
  • “Sooviksin teatada koolimajas aset võtnud sooja lekketest. Käisime looduse tunnitöö põhjal kooli peal ja kooli ümber ringi termokaameratega ja leitsime mitmeid kohti kust lekib sooja. Sellisteks kohtadeks olid näiteks maja nurgad. Ma kirjutan sellepärast, sest mulle teeb muret kooli seintes olevad vead, mis lekitavad sooja. Kooli oleks vaja renoveerida ning jälgida, et enam kuskil ei oleks enam sooja lekkeid.”
  • “Kirjutan Teile seoses sellega, et loodusõpetuse tunnis uurisime termokaameratega kooli soojus- ja külmalekkeid. Tuli välja, et neid on oodatust rohkem ning neid on peaaegu igas ruumis. Minu arvates tuleks koolimajas remonti teha ning vaadata üle kooli soojuslahendused.”
  • “Kirjutan teile seoses kooli soojus lekkega, mis kasutab rohkem elektrit. Ma viisin selle uurimistöö läbi oma klassikaaslastega, kes aitasid minul selle läbi viia ja mina aitasin neil ka töö läbi viia. Selle uurimistöö põhjus oli teada saada kus ja kui palju lekib kool. Uurimistöö vastused oli huvitavad, kool lekkis palju rohkem kooli nurkadest. Ma arvan, et kui kooli soojuslekked tehakse korda oleks kool palju soojem.  Tänud teile lugemast!”
Toetatud üldpädevused
(Sotsiaalne- ja kodanikupädevus – suutlikkus toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides. Õpipädevus – suutlikkus kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga. Suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi. Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt. Ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest. Digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades).

Tekst: Elsa Vapper

Friday, May 31, 2024

õpilaste looduspildid

 Õpetaja Elsa on terve õppeaasta jooksul motiveerinud õpilasi loodust märkama ja seda pildistama. Iga kuu alguses vaadati ja uuriti kõikide klasside tundides üheskoos õpilaste ja õpetaja eelmisel kuul tehtud loodusfotosid. Seeläbi õpiti tundma erinevaid liike, saadi uusi teadmisi looduse kohta ning märgati, et looduses on peidus palju ilu ja võlu. Kui aasta alguses arvasid mitmed õpilased, et pildivääriline saab olla ainult mõni väga eriline kohtumine haruldase loomaga, siis kevadeks on kõigil selge, et tegelikult on väga eriline lihtsalt märgata ja uurida kõike tavapärast: imetleda sinililli, vaadelda pilvede mängu, virmalisi, panna tähele konnakudu, uurida mööda sibavat putukat. Kuigi esmatähtis on koguda ja jagada muljeid, huvituda loodusest ning märgata enda ümber toimuvat, on tore, et pildistades said õpilased harjutada ka kätt fotograafina.

Järgmisel aastal kindlasti jätkame!
Siin on ainult väga väike valik aasta jooksul õpilaste ja õpetaja tehtud pilte.
Tekst: Elsa Vapper


Autor: Lenna Vesiallik

Autor: Elsa Vapper

Autor: Elsa Vapper

Autor: Riko Roossaar

Autor: Dominik Kilesso

Autor: Rosanna Proomann

Autor: Elsa Vapper

Autor: Elsa Vapper

Autor: Elsa Vapper


Autor: Elsa Vapper

Autor: Elsa Vapper

Autor: Sander Uusmägi

Autor: Elsa Vapper

Autor: Elsa Vapper

Autor: Elsa Vapper

Autor: Elsa Vapper
Autor: Eliise Laanmets
Autor: Lenna Vesiallik


Autor: Elsa Vapper

Autor: Rosanna Proomann

Autor: Uku Metsallik

Autor: Elsa Vapper






Saturday, May 18, 2024

Toidutaimede viktoriin "Kasvades oma toiduga"

 Meie tublid õpetajad osalesid õpilastega toidutaimede viktoriinis. Tänud! 

Kutsume osalema viktoriinil "Kasvades oma toiduga", et mõtestada, kuidas me toitu kasvatame ja tarbime. Viktoriin on avatud Maa päevast, 22. aprillist kuni 18. maini 2024, mil tähistatakse rahvusvahelist taimede lummuse päeva.

Mitmed viktoriinis olevad teemad on välja kasvanud õpetajate omavahelistest vestlustest, kuidas lastele erinevaid ellujäämiskunste, sealhulgas toidu kasvatamist, tutvustada. Küsimused aitavad meelde tuletada, kuidas loodusseaduste toimimist aias ära tunda, lükkavad ümber erinevaid väärarusaamasid ja meenutavad ajas ununevaid töövõtteid. “Oma toidulauda saab rikastada ka aknalaual maitsetaimi kasvatades. Loodame, et viktoriini küsimused ärgitavad mõtlema, kust ja kuidas igapäevane toit taldrikule jõuab. Julgustame seda teemat nii kodus pereringis, kui ka koolitunnis käistlema,” rääkis Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja ja „Kasvades oma toiduga“ projektijuht Elen Peetsmann.

Loe edasi....

https://kasvadesomatoiduga.emu.ee/kasvades-oma-toiduga/uudis/2024/04/22/toidutaimede-viktoriin-kasvades-oma-toiduga-kutsub-toidu-kasvatamist-ja-tarbimist-motestama 


Wednesday, May 15, 2024

kuuendikud Kohila Vineeris. õp Elsa Vapper

 Kohila Vineer tutvustas maikuus 6.c klassile oma tööd. Õpilased olid äsja lõpetanud metsa teema õppimise ning õpitu kinnistamiseks saidki nad vaadata ja kogeda, milleks ja kuidas inimesed puitu kasutavad. Õpilased vaatasid huvitavat videot Kohila Vineeri ajaloo kohta ning uurisid erinevaid vineerinäidiseid. Õige pea sai selgeks, et vineer ei olegi saepuruplaat! Seejärel varustati õpilased turvavesti, kaitseprillide ning kõrvaklappidega ning nad said teha tuuri Kohila Vineeris. Huvi pakkusid nii suured masinad kui ka puude virnad. Ringkäigu alguses said lapsed näha puude leotamisbasseini ning seejärel kogu protsessi, mille jooksul palgist sai vineerispoon. Oli põnev jälgida, kuidas suures tehases spoone töödeldakse enne, kui neist saab täiuslik vineer. Kuid millisest puust siis vineeri tehakse? Nüüd 6.c klass teab, et Eestist pärit kasest. Lisaks oskavad nad vineeri seostada erinevate toodetega: mööbel, rularambid, veoautode kärude põhjad, betoonivalamisvormid jpm. Saime teada, et päevas kulub umbes 10 autokoormat palke ning talvel varutakse puitu ette, et pesitsusrahu ajal metsatöid mitte teha. Kogu materjal tarvitatakse Kohila Vineeris ühel või teisel moel ära, et jäätmeteke oleks minimaalne ja ressursid mõistlikult kasutatud.

Kohila Vineeris käisid õpilased jalgratastega – oleme ju liikuv kool!
Oleme Kohila Majale ja Kohila Vineerile südamest tänulikud!




Thursday, May 9, 2024

1 klass metsa istutamas

 Sellest nädalast on meie koolimetsas 85 uut kasvandikku. Väikeseid mände käisid traditsiooniliselt istumas sel õppeaastal kooliteed alustanud 1. klassi õpilased.

Soovime jõudu sirgumisel ja jõu ammutamisel nii tublidele istutajatele kui ka pisiketele puuhakatistele.
Aitäh õpilastele ja õpetajatele suure töö eest istutamisel.
Õpetaja Sulo Saarele ja remondimees Karl Kolesovile klassitähiste valmistamise eest ning majahoidja Aivar Lehterile laste abistamise eest istutamisel.
Istikute hankimisel oli abiks Erkki Põiklik (Ühinenud Metsaomanikud MTÜ).




Wednesday, May 8, 2024

UNESCO ühendkoolid ja BSP | 08.05.24 veebiseminar: õppeaastaplaan ja aruandlus

 Osalesid Meeli Jänes, Triinu Tõrv 


Olete oodatud veebiseminarile 8. mai kl 16.00-17.00, kus tutvustame uuenevat UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti võrgustiku aruandlussüsteemi.


Veebiseminaril:

🌱 jagame 2024/2025 aasta planeeritavaid tegevusi, et te saaksite mai-juunis järgmist õppeaastat paremini planeerida

🌱 tutvustame uut aruandlusvormi, mis koosneb haridusasutuse individuaalsest plaanist õppeaastaks ja tegevuste kokkuvõttest ning on täidetav jooksvalt, et vähendada aruandluskoormust õppeaasta lõpus

🌱 kuulame ja arvestame teie tagasisidet


NB! Sel õppeaastal toimub aruandlus Google Forms keskkonnas nagu vanasti ning lingi vormile saadame mai alguses, tähtaeg on 30. juuni. 


Thursday, May 2, 2024

Veebiseminar: toetus õppeprojektideks mere ja veekogude teemadel Euroopa siniste koolide võrgustikust 2.05.24

 https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeTXFwlc1qGCojBwXd02AAfpIdtoZoll9YYWMGEigaYOun5HQ/viewform 


Esines KG-st: Triinu Tõrv 

Küsimuste korral võtke ühendust: Piret Liv Stern Dahl,

koordinaator, info@blueanew.net




https://docs.google.com/presentation/d/1Pm2W3eCyPL4FC-tB8OS4p3O9j9US3ewN5YaH_kBUfwA/edit?usp=sharing


Kutsume üldharidus- ja kutsekoolide õpetajaid, arendusjuhte jt huvilisi osalema veebiseminaril, kus tutvustatakse võimalust saada toetust õppeprojektideks ja õppetöö arendamiseks sinimajanduse teemadel (kõik mis puudutab ookeanide, merede ja veekogude kaitset ja kestlikku

majandamist). 

Euroopa siniste koolide võrgustik annab koolidele võimaluse muuta oma olemasolevad õppetegevused (sh Rohelise Kooli programmi või UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti võrgustiku raames) teistele nähtavamaks, saada lisatuge nt õppevahendite soetamiseks ning jagada kogemusi. 

Veebiseminaril tutvustatakse siniste koolide kontseptsiooni ning kokkupuutepunkte teiste koolide võrgustikega, lisaks räägitakse ka eesolevatest taotlusvoorudest ja taotlemise protsessist.

Kava:

- Tervitussõnad, Maria Ivanova, UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti võrgustiku koordinaator

- Siniste koolide võrgustik, Piret Liv Stern Dahl, SHORE projekti koordinaator 

- Kohila Gümnaasiumi kogemus: siniste koolide võrgustikuga liitumine ja ProBleu rahastuse saamine, Triinu Tõrv, Kohila Gümnaasiumi loodusainete õpetaja

- SHORE projektide rahastuse taotlusvoor (oktoober 2024), Piret Liv Stern Dahl

Veebiseminar

salvestatakse ning salvestust jagatakse kõigi registreerunutega pärast ürituse toimumist.  

Infokogumine

Selleks et videokonverentsil osaleda, peate nõustuma SHORE'i projekti infokogumise tingimustega. Kuna SHORE'i projekt on rahvusvaheline, on tingimused kirjeldatud inglise keeles siin: https://shoreproject.eu/privacy-policy/

Monday, April 29, 2024

RMK metsaviktoriin

 RMK korraldas juba kahekümne kolmandat korda metsaviktoriini Eesti koolidele.Kokku otsisid ja leidsid 2024. aastal metsaviktoriini küsimustele vastuseid õpilased 817 klassist, kokku 231 koolist üle Eesti. Kohila Gümnaasiumit esindasid 15 klassi.

Õpilased vastasid viktoriiniküsimustele nii koolis kui ka kodus, kasutades nii internetimaterjale kui ka teadusajakirju. Küsimusi oli nii metsast ja metsandusest, looduskaitsest ja loodusradadest. Lisaks aasta loom ja seen, aasta puu, sammal ja orhidee – metsaviktoriinis õppisid lapsed tundma looduse mitmekesisust ning iga osaleja sai vastuseid otsides natuke targemaks.
Meie kooli kõige parema tulemuse sai 5.a klassi õpilane Eliise Laanmets. Talle järgnesid võrdsete punktidega Rosanna Proomann (5.c), Rebekka Kula (6.c), Melody Stronfel (6.c) ning samuti võrdsete punktidega Iiris Erm (5.a), Sten Puusepp (5.c) ja Hegert Aasa (5.c). Oleme uhked kõigi tublide osalejate üle!

Tekst: õp Elsa Vapper



Vara Küps koolilehes

 

Koolikaja aprillikuu number ootab lugejaid! Värskesse lehte mahtusid intervjuud, ülevaade koolis toimunud suurtest sündmustest ja veidi meelelahutust.
Värske Koolikaja ja selle varasemad numbrid leiab siit: https://bit.ly/3IpD3Sv



Thursday, April 25, 2024

INSENEERIA INSPIRATSIOONIPÄEV 25.04.24

 https://taltech.ee/uudised/inseneeria-inspiratsioonipaev-opetajatele-toimus-juba-teist-aastat-jarjest 


Teadmisi käisid ammutamas õpetajad Maimu Torn-Kallion ja Triinu Tõrv 


2023. aastal alguse saanud ning loodetavasti traditsiooniks kujunev õpetajatele suunatud Tallinna Tehnikaülikooli inseneeria inspiratsioonipäev tõi kokku ligi 40 õpetajat. Inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev tutvustas inseneriteaduskonna teadussaavutusi ja arengusuundi ning õppeprodekaan Ivar Annus rääkis ühiskonnas põletavast teemast - miks on meile järjest rohkem insenere vaja. 

Kõrgepingelaboris räägiti elektrivõrkudest ja nende aktuaalsetest probleemidest. Näha sai kõrgepingekatsetuste läbiviimiseks kasutatavaid laboriseadmeid, näiteks ka seda, kuidas ise laboritingimustes välku teha. (Maimu)

Kaasaegsete jätkusuutlike materjalide loengus anti ülevaade materjalitehnoloogia valdkonnast ringmajanduse võtmes. Samuti räägiti ka materjalitehnoloogia teadussaavutustest Tallinna Tehnikaülikoolis ning edukatest jätkusuutlikest materjalidega seotud ettevõtetest Eestis. (Triinu)

Solaride on ambitsioonikas haridusprojekt, mille eesmärk on ehitada valmis maailma tippülikoolide konkurentsis võistlev päikeseauto ja panna see proovile Austraalias päikeseautode maailmameistrivõistlustel. Meeskond koosneb mehaanika-, elektroonika- ja tarkvarainseneridest, finantsi- ja partnerlussuhete inimestest, turundajatest ning personali- ja akadeemiatiimist. Töötoas saigi lähemalt uurida, millega tuleviku tegijad täpsemalt tegelevad. (Triinu)

https://solaride.ee/

https://solaride.postimees.ee/ 

Päikeseenergeetika materjalide teaduslaboris sai tutvuda kõrgtehnoloogilise teadusaparatuuriga, millega valmistatakse ja analüüsitakse erinevaid materjale alates mõne nanomeetri paksustest kiledest kuni mõnesaja mikromeetrise diameetriga monokristallideni. Lisaks sai ülevaate uusimatest arengutest ning teadussaavutustest päikeseenergeetika valdkonnas. (Maimu)

Tekstiilmaterjalide uurimise töötoas uuriti, nagu n imigi ütleb, tekstiilmaterjale! Tekstiilmaterjalid ümbritsevad meid kõikjal. Kiududest toodetakse niiti/lõnga, millest omakorda kootakse kangaid. Kangastest valmistatakse rõivaid, kodutekstiile, tehnilisi tekstiile. Töötoas oli võimalus näha meie igapäevast tavalist ümbritsevat maailma hoopis teise pilguga - materjalide uurimisel kasutati digitaalseid mikroskoope ja valgusmikroskoopi . (Triinu) 

 

Kohila Roheleht

 https://kohila.ee/documents/1123203/39336581/Kohila_leht-nr6_2024_+A3.pdf/0ac62ba1-faf6-48fb-83bc-36bb8f78382a 

Kohila Valla Lehes oli üheks teemaks "Vara Küps" ja meie metsad 

Sõna said: 

Martti Helde Filmi „Vara Küps“ režissöör 

Teilo Tõnn London Kohila Gümnaasiumi loodusainete õpetaja 

Triinu Tõrv Loodusainete õpetaja 


Rubriigis "Ühe noore mõtted" sai sõna 11. klassi õpilane Ketlin Sults, kes küsis: "kas tõesti peab iga puu, mis vähegi kuskil püsti on, maha võtma?



Koostöö kohalike ettevõtetega ja jätkusuutlik mõtteviis

 

Viie klassiruumi jagu laudu on värske ilme saanud! Saime Kohila Vineerist vajalikus mõõdus ja sobiva viimistlusega uued lauaplaadid. Meie töömees Karl vahetas vanad räsitud plaadid uute vastu ja klassiruumid on olulise sammu võrra kenamaks muutunud.
Aitäh, Kohila Vineer, et aitate kaasa meie koolikeskkonna paremaks muutmisele!




Friday, April 19, 2024

KHK elurikkuse mäng

 22. aprill oli meie planeedi Maa päev.

Kohila Gümnaasiumis toimunud Maa nädala raames viisime kooli õpilastele üheksal korral läbi elurikkuse põrandamängu.

Jätkuvat uudishimu ning keskkonnast hoolimist! 

Rohkem päris tegusid enda jalajälje vähendamiseks! 

Märka ja hoia ning loo elurikkust enda ümber!


KHK Irene Volk ja Kätri Kaik
   

Termokaamera - tõhus abivahend 7. klassi loodusõpetuse tundides

Kohila Gümnaasiumi 7.a ja 7.d klassi õpilased tegid soojusjuhtivuse ja soojusülekande õppimiseks praktilisi töid termokaameratega. Kõigepeal...