RMK metsaviktoriin

 RMK korraldas juba kahekümne kolmandat korda metsaviktoriini Eesti koolidele.Kokku otsisid ja leidsid 2024. aastal metsaviktoriini küsimustele vastuseid õpilased 817 klassist, kokku 231 koolist üle Eesti. Kohila Gümnaasiumit esindasid 15 klassi.

Õpilased vastasid viktoriiniküsimustele nii koolis kui ka kodus, kasutades nii internetimaterjale kui ka teadusajakirju. Küsimusi oli nii metsast ja metsandusest, looduskaitsest ja loodusradadest. Lisaks aasta loom ja seen, aasta puu, sammal ja orhidee – metsaviktoriinis õppisid lapsed tundma looduse mitmekesisust ning iga osaleja sai vastuseid otsides natuke targemaks.

Meie kooli kõige parema tulemuse sai 5.a klassi õpilane Eliise Laanmets. Talle järgnesid võrdsete punktidega Rosanna Proomann (5.c), Rebekka Kula (6.c), Melody Stronfel (6.c) ning samuti võrdsete punktidega Iiris Erm (5.a), Sten Puusepp (5.c) ja Hegert Aasa (5.c). Oleme uhked kõigi tublide osalejate üle!

Tekst: õp Elsa Vapper

Vara Küps koolilehes

 

Koolikaja aprillikuu number ootab lugejaid! Värskesse lehte mahtusid intervjuud, ülevaade koolis toimunud suurtest sündmustest ja veidi meelelahutust.

Värske Koolikaja ja selle varasemad numbrid leiab siit: https://bit.ly/3IpD3Sv

Kahjuks jääb Kohila Gümnaasiumis toimuma pidanud (30.04) vee-elustiku seminar Roheliste Koolide liikmetele ära

INSENEERIA INSPIRATSIOONIPÄEV 25.04.24

 https://taltech.ee/uudised/inseneeria-inspiratsioonipaev-opetajatele-toimus-juba-teist-aastat-jarjest 

Teadmisi käisid ammutamas õpetajad Maimu Torn-Kallion ja Triinu Tõrv 

2023. aastal alguse saanud ning loodetavasti traditsiooniks kujunev õpetajatele suunatud Tallinna Tehnikaülikooli inseneeria inspiratsioonipäev tõi kokku ligi 40 õpetajat. Inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev tutvustas inseneriteaduskonna teadussaavutusi ja arengusuundi ning õppeprodekaan Ivar Annus rääkis ühiskonnas põletavast teemast - miks on meile järjest rohkem insenere vaja. 

Kõrgepingelaboris räägiti elektrivõrkudest ja nende aktuaalsetest probleemidest. Näha sai kõrgepingekatsetuste läbiviimiseks kasutatavaid laboriseadmeid, näiteks ka seda, kuidas ise laboritingimustes välku teha. (Maimu)

Kaasaegsete jätkusuutlike materjalide loengus anti ülevaade materjalitehnoloogia valdkonnast ringmajanduse võtmes. Samuti räägiti ka materjalitehnoloogia teadussaavutustest Tallinna Tehnikaülikoolis ning edukatest jätkusuutlikest materjalidega seotud ettevõtetest Eestis. (Triinu)

Solaride on ambitsioonikas haridusprojekt, mille eesmärk on ehitada valmis maailma tippülikoolide konkurentsis võistlev päikeseauto ja panna see proovile Austraalias päikeseautode maailmameistrivõistlustel. Meeskond koosneb mehaanika-, elektroonika- ja tarkvarainseneridest, finantsi- ja partnerlussuhete inimestest, turundajatest ning personali- ja akadeemiatiimist. Töötoas saigi lähemalt uurida, millega tuleviku tegijad täpsemalt tegelevad. (Triinu)

https://solaride.ee/

https://solaride.postimees.ee/ 

Päikeseenergeetika materjalide teaduslaboris sai tutvuda kõrgtehnoloogilise teadusaparatuuriga, millega valmistatakse ja analüüsitakse erinevaid materjale alates mõne nanomeetri paksustest kiledest kuni mõnesaja mikromeetrise diameetriga monokristallideni. Lisaks sai ülevaate uusimatest arengutest ning teadussaavutustest päikeseenergeetika valdkonnas. (Maimu)

Tekstiilmaterjalide uurimise töötoas uuriti, nagu n imigi ütleb, tekstiilmaterjale! Tekstiilmaterjalid ümbritsevad meid kõikjal. Kiududest toodetakse niiti/lõnga, millest omakorda kootakse kangaid. Kangastest valmistatakse rõivaid, kodutekstiile, tehnilisi tekstiile. Töötoas oli võimalus näha meie igapäevast tavalist ümbritsevat maailma hoopis teise pilguga - materjalide uurimisel kasutati digitaalseid mikroskoope ja valgusmikroskoopi . (Triinu) 

 

Kohila Roheleht

 https://kohila.ee/documents/1123203/39336581/Kohila_leht-nr6_2024_+A3.pdf/0ac62ba1-faf6-48fb-83bc-36bb8f78382a 

Kohila Valla Lehes oli üheks teemaks "Vara Küps" ja meie metsad 

Sõna said: 

Martti Helde Filmi „Vara Küps“ režissöör 

Teilo Tõnn London Kohila Gümnaasiumi loodusainete õpetaja 

Triinu Tõrv Loodusainete õpetaja 

Rubriigis "Ühe noore mõtted" sai sõna 11. klassi õpilane Ketlin Sults, kes küsis: "kas tõesti peab iga puu, mis vähegi kuskil püsti on, maha võtma?

Koostöö kohalike ettevõtetega ja jätkusuutlik mõtteviis

 

Viie klassiruumi jagu laudu on värske ilme saanud! Saime Kohila Vineerist vajalikus mõõdus ja sobiva viimistlusega uued lauaplaadid. Meie töömees Karl vahetas vanad räsitud plaadid uute vastu ja klassiruumid on olulise sammu võrra kenamaks muutunud.

Aitäh, Kohila Vineer, et aitate kaasa meie koolikeskkonna paremaks muutmisele!

KHK elurikkuse mäng

 22. aprill oli meie planeedi Maa päev.

Kohila Gümnaasiumis toimunud Maa nädala raames viisime kooli õpilastele üheksal korral läbi elurikkuse põrandamängu.

Jätkuvat uudishimu ning keskkonnast hoolimist! 

Rohkem päris tegusid enda jalajälje vähendamiseks! 

Märka ja hoia ning loo elurikkust enda ümber!

KHK Irene Volk ja Kätri Kaik

   

“Kliimasoojenemine ja rohereform" loeng 9. klassidele

 Külalised Kliimaministeeriumist organiseeris õpetaja Meeli Jänes 

“MAA nädal: Meie maailm, minu mõju” meie kunstitundides

 Õpetaja Anu Roosild 

9.klass: sõnumiga t-särgid

8. klass: portreed, kus taustal, millega inimesed tegelevad ja  kollaaži tööd, kus teemaks "Minu maailm”, kus kajastatakse hetke olukorda ja sündmusi

7. klass: kollaažiportreed, kus näha millest inimesed mõtlevad

 

Metsamuinasjutud ja kunst. algklassid

 

õp Heli Rohtla

Algklasside suur puu ja lubadused

 Puu püstitas õp Heli Rohtla 

Puhas veekogu. algklassid

 

Bioplasti töötuba

 Sügisel valmistas bioplasti 10. klass loodussuund. MAA nädala raames tuli nende näitusega tutvuma ja töötoas ise osalema Kohila Mõisakooli seitsmes ja kaheksas klass. Bioplasti tegemisel kasutasime, želatiini, kartuli- ja maisitärklist ning kõige potentsiaalikamat vaianti agar-agarit. Agar-agar bioplasti toorainena on sinise majanduse ja ka Läänemeres teostatava vetikate vesiviljeluse mõttes vägagi perspektiivikas materjal. 

MAA nädala rohevahetus

 

“Kutsumata külalised Eesti meres” Maria Põldma

 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi merebioloogia peaspetsialist. 

Tegeleb Läänemeres elavate võõrliikide uurimisega, mereprügi probleemistikuga, Läänemere seisundi hindamisega, kaugseire ja keskkonnamõju hindamise teemadega. 

Meile külla tuli Maria oma Lennart Lennukiga (Eesti Loodusmuuseum) kahasse kirjutatud raamatut “Kutsumata külalised Eesti meres”. 

“Kutsumata külalised Eesti meres” on raamat, mis toob meile kõigile lähemale uustulnukad, kes on Eesti vetesse sattunud ning õpetab uusi teadmisi, mis aitavad võõrliikide temaatikat paremini mõista. Maria Põldma sõnul on raamatu peaeesmärgiks äratada lastes sügavamat huvi meres toimuva vastu ning tuua mereteadus inimestele lähemale. „Enamikel probleemidel, millest me Läänemere puhul räägime, on ühiseks nimetajaks ikkagi inimene ja tema tegevus. Seega teadlikkuse tõstmine võõrliikide teemal ja nende leviku ning mõju tutvustamine laiemale üldsusele on olulise tähtsusega,“ lisas Põldma. https://www.bioneer.ee/eesti-loodusmuuseumi-uuel-n%C3%A4itusel-saab-tuttavaks-elegantse-kreveti-ja-%C3%BCmara-r%C3%BCbikuga 

Maria külastas viiendike loodusõpetuse ja algklasside teaduse tunde. Kõik õpilased said Maria ja Lennarti raamatu päriselt endale. See ja kõikide nende põnevate kalade ja teiste loomade lähemalt uurimise võimalus valmistas palju palju rõõmu. 

  

  

Maria ja Lennarti raamatu pildid võis leida ka teise korruse koridorist 

külas muinasjutumeister ja muusik Polina Tšerkassova

 Täna tuli meie algklassidele külla muinasjutumeister ja muusik Polina Tšerkassova Muusiku ja jutuvestjana vestis Polina eri kultuuride lugusid, mida põimis enda loodud imelise muusikaga.

Täname sind Polina Tšerkassova!

Helen Orav-Kotta “Läänemere liigiline mitmekesisus”

 Helen Orav-Kotta on Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi merebioloogia kaasprofessor ja Tallinna 32. keskkooli keskkonnaõpetuse õpetaja. Helen on tegelenud mereökosüsteemide kaitseküsimustega, mikroplasti mõjude uurimisega, Läänemere bioloogilise mitmekesisuse uurimisega, Läänemere reostuse probleemidega, vetikate ja karpide vesiviljeluse perspektiiviga Läänemeres. Ta on huvitatud sinise majanduse rakendamisest. 

Helen Orav-Kotta külastas kuuendike, kaheksandike ja kolmanda klassi tundi. Ta tutvustas õpilastele, milline näeb välja ühe merebioloogi elu ja milliste probleemide ees seisab meie Läänemeri. Koos sorteeriti UNESCO BSP projekti õppematerjalide abil rannast kaasa võetud vetikaid ja loomi.