Sunday, June 9, 2024

Termokaamera - tõhus abivahend 7. klassi loodusõpetuse tundides

Kohila Gümnaasiumi 7.a ja 7.d klassi õpilased tegid soojusjuhtivuse ja soojusülekande õppimiseks praktilisi töid termokaameratega. Kõigepealt õppisid noored tundma kaamerat ning uurisid nende abil erinevate magamiskottide soojapidavust. Nad katsusid ja uurisid magamiskotte ning valisid, milline nende meelest peab kõige paremini sooja ning millise magamiskotiga nad seetõttu ise matkale läheks? Seejärel läksid mõned õpilased ise magamiskottidesse ning võtsid endale kaissu digitaalse andmelugeri termomeetriotsiku. Grupitööna jälgiti temperatuurimuutusi magamiskotis ning termokaameraga pildistati kogu protsess üles. Seejärel leiti, kas termokaamera ja termomeetri andmed annavad tõhusaima magamiskoti kohta sama tulemuse? Õpilased tegid tulemustest kirjaliku kokkuvõtva analüüsi.


Kui kaamera kasutamine oli selge, uurisid  õpilased veebruari lõpus soojuslekkeid meie koolimajas. Selle tegevuse abil õpiti seostama soojusülekande nähtusi igapäevaeluga, kasutama uut tehnoloogiat (termokaameraid) ning saadi teadlikuks hoonete soojustamise ning energia säästmise vajalikkusest.

Õpilased jagunesid kahte gruppi - pooled töötasid õues, pildistades õue lekkivat sooja. Pooled õpilased töötasid siseruumides, pildistades koolimajja tungivat külma.

Tulemustest tehti esitlus ning seejärel koostasid õpilased ametliku ja viisaka kirja Kohila Vallavalitsusele, kus avaldasid oma uurimistulemused ning mõtted. Kohila Vallavalitsus tänas meie õpilasi ning saatis neile ka asjakohase vastuse.

Õppetegevus toetas õppekavas toodud ainealaseid õpiväljundeid ning üldpädevusi (loetletud allpool).

Õpilaste järeldused ning mõtted vallavalitsusele:

  • “Uurimistööst saime teada, et paljud kooli seinad ei hoia soojust kinni mis on tõsine probleem. Meie palume teilt, et te võtaks midagi ette ja parandaks ära selle probleemi, kuna külmas koolimajas ei taha keegi käia, eriti talvel.”
  • “Panin tähele et mingites kohtades Kohila Gümnaasiumi koolis on külm ja mõnedes on soe ja kontrollisin soojusmõõtmisaparaadiga, kas on see tõesti nii. Kirjutan teile selleks, et te saaksite teada ja parandaksite seda. Vahepeal on nii külm, et tunne nagu oleks talvel õues kooli riietes ainult.”
  • “Palju lekkeid on akende ümbruses ja klasside nurkades. Soovime, et probleem likvideeritaks võimalikult kiiresti, kuna liigse energia kasutamine on väga kulukas.”
  • “Kohila gümnaasiumi seintes on soojuslekked.Tänu sellele on koolis külm. Miks me pöördume teie poole selle murega - oleme suur kool ning  oleks vaja mugavat keskkonda kus õppida, et eioleks külm. Mida me loodame teie poolt, et te kas likvideerite lekked või panete majale uue soojustuse.”
  • “Nägime ,et mitmel pool on soojuslekkeid ja tänu sellele võib koolist sooja välja minna. Oleks väga tore kui saaks sellega midagi ette võtta.”
  • “Meil on Kohila koolis soojuslekkimis kohad, mis vajaksid remonti nii kiirelt kui võimalus. Kuna inimestel hakkab külm  koolimajas ja need kohad peaksid soojust sees hoidma.”
  • “Me tegime ükskord loodusõpetuse tunnis tööd, kus me otsisime termokaameraga soojuslekkeid. Lekkeid on suhteliselt palju. Oleks väga hea, kui soojus ei lekiks enam, sest koolis on külm. Aitäh, kui üritate juba parandada seda probleemi.”
  • “Leidsime palju kohti kus olid soojuslekked mida saaks parandada. Oleks tore kui keegi tuleks soojuslekke kohti parandama. Kõigil oleks kohe palju soojem koolimajas.”
  • “Teatan murega, et meie Kohila Gümnaasiumis on hakanud toimuma soojuslekked mis on päris suur mure. Tegime koos õpetaja Elsa Vapperiga loodusõpetuse tunnis termokaameraga pilte ja vastused ei olnud rahuldavad. Kuna kool on suur siis soojuslekked pole just kõige parem asi. Kuigi kool on vana saaks seda uuesti renoveerida ja paremaks teha. Sooviksime, et see mure saaks lahendatud. kui vaja anname ka panuse.”
  • “Me tegime looduse tunnis pilte koolist ja vaatasime, kas me leiame mingeid soojuslekkeid. Me leidsime soojuslekkeid nii väljaspool kooli kui ka seespool kooli. Me sooviks, et meie koolis tehakse midagi natuke nende soojusleketega (kui oleks võimalik). Kuna see näitab, et Kohila Gümnaasium ei ole just kõige paremini soojustatud. Ma loodan, et te teete midagi nende leketega. Aitäh, et mu kirja lugesite.”
  • “Tegime klassiga sellise tunni, et läksime kooliõue spetsiaalsete kaameratega vaatama kooli soojuslekkeid, ja leidsime ikka paar tükki, millest peaks tõsiselt mõtlema ja see ära lahendada. Tahtsin teile teatada, et need peaks ära parandama ja loodan, et mõtlete selle peale tõsiselt ja võtate ennast kokku ja kutsute parandajad ja teete selle korda. Aitäh.”
  • “Pöördun Teie poole soojuslekete probleemiga. Loodusõpetuse tunnis tegime katseid ning sealt tuli välja, et kooli tuleb sisse väga palju külma ja palju sooja läheb välja. Kooli temperatuur kõigub päris palju ning seda võiks rohkem ühtlustada.”
  • “Meie koolis on lekkeid, kus väljub palju soojust, mis ei ole hea. Kui lekked teha korda ja parandada, oleks kooli õpilastel palju soojem ja peaks vähem kütma meie rõõmsat kooli. Leketest saime teada loodusõpetuse tunni, kus uurisime soojuskaameratega kus tuleb külm sissse ja väljub soojust. Nägime, et väga paljudest kohtadest väljub soojust ning otsustasime teid sellest teavitada. Soovime, et uuriksite.”
  • “Ma kirjutan selle teile, sest me klassiga tegime pilte ümber kooli ja leidsime soojuslekkeid. Me käisime termokaameraga ümber kooli ja leidsime soojuslekkeid. Me leidsime mitu kohta, kuson soojuslekked ja tegime pilti ilma termokaameraga ja termokaameraga, et näha erinevust. Te võiksite selle teema kohta midagi teha.”
  • “Tahaksin kurta, et meie koolis on palju soojuslekkeid. Oleks tark need mingil moel likvideerida, et meie koolis oleks soojem ja kooliperel oleks parem olla.”
  • “Mina olen Kohila Gümnaasiumi õpilane ja ma käisin kooli koridoride peal ja tegin termokaameraga pilte. Pöördun teie poole selle pärast, et kooli seinad ja akna ümbrused lasevad siseruumidesse sisse külma ja ei pea väga hästi sooja. Kool võiks saada väikese renoveerimise ja tihendada soojustust, et õpilastel oleks parem käia koolis külmal ajal.”
  • “Olime klassiga käinud koolis ja kooli ümbruses termokaameratega pilte tegemas ning märkasime, et need juba väga vanad seinad lasevad väga suure koguse soojusest välja. Talvel on kooli  peal päris külm. Kohe kõnnid pusa seljas ja külmavärinad tulevad peale. Võib olla on võimalik natukene renoveerida meie kooli.”
  • “Ma muretsen teiste õpilaste pärast, sest kooli seintes on soojuslekked ja nad  võivad haigeks jääda. Soojuslekked tuleks kinni panna et koolis soojem oleks.”
  • “Ma tegin koos klassiga termokaameraga kooli soojuslekke pilte. Kirjutan, sest kooli nurgad, välisseinad lasevad sooja välja, meie koolimaja on kehvasti soojustatud. Kool vajaks remonti. Talvel on kooli räästa all 2 meetri pikkused jääpurikad. See tähendab seda, et kooli räästa all olev sein laseb väga palju soojust läbi.”
  • “Ma tegin koos klassiga termokaameraga kooli soojuslekke pilte. Kirjutan teile, sest kooli seinad lasevad soojust välja ja koolimajas on külm. Koolimaja seinad ja põrand vajaks remonti.”
  • “Mina ja mu klassikaaslased käisime õues ja otsisime kus on meie koolil soojus lekkeid. Kahjuks leidsime neid päris palju ja sellest tekib mure, et nii paljudest kohtadest lasevad koolis  seinad soojust. Vald võiks ise uurida kus need lekked on ja midagi nende kohta teha.”
  • “Sooviksin teatada koolimajas aset võtnud sooja lekketest. Käisime looduse tunnitöö põhjal kooli peal ja kooli ümber ringi termokaameratega ja leitsime mitmeid kohti kust lekib sooja. Sellisteks kohtadeks olid näiteks maja nurgad. Ma kirjutan sellepärast, sest mulle teeb muret kooli seintes olevad vead, mis lekitavad sooja. Kooli oleks vaja renoveerida ning jälgida, et enam kuskil ei oleks enam sooja lekkeid.”
  • “Kirjutan Teile seoses sellega, et loodusõpetuse tunnis uurisime termokaameratega kooli soojus- ja külmalekkeid. Tuli välja, et neid on oodatust rohkem ning neid on peaaegu igas ruumis. Minu arvates tuleks koolimajas remonti teha ning vaadata üle kooli soojuslahendused.”
  • “Kirjutan teile seoses kooli soojus lekkega, mis kasutab rohkem elektrit. Ma viisin selle uurimistöö läbi oma klassikaaslastega, kes aitasid minul selle läbi viia ja mina aitasin neil ka töö läbi viia. Selle uurimistöö põhjus oli teada saada kus ja kui palju lekib kool. Uurimistöö vastused oli huvitavad, kool lekkis palju rohkem kooli nurkadest. Ma arvan, et kui kooli soojuslekked tehakse korda oleks kool palju soojem.  Tänud teile lugemast!”
Toetatud üldpädevused
(Sotsiaalne- ja kodanikupädevus – suutlikkus toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides. Õpipädevus – suutlikkus kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga. Suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi. Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt. Ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest. Digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades).

Tekst: Elsa Vapper

Friday, May 31, 2024

õpilaste looduspildid

 Õpetaja Elsa on terve õppeaasta jooksul motiveerinud õpilasi loodust märkama ja seda pildistama. Iga kuu alguses vaadati ja uuriti kõikide klasside tundides üheskoos õpilaste ja õpetaja eelmisel kuul tehtud loodusfotosid. Seeläbi õpiti tundma erinevaid liike, saadi uusi teadmisi looduse kohta ning märgati, et looduses on peidus palju ilu ja võlu. Kui aasta alguses arvasid mitmed õpilased, et pildivääriline saab olla ainult mõni väga eriline kohtumine haruldase loomaga, siis kevadeks on kõigil selge, et tegelikult on väga eriline lihtsalt märgata ja uurida kõike tavapärast: imetleda sinililli, vaadelda pilvede mängu, virmalisi, panna tähele konnakudu, uurida mööda sibavat putukat. Kuigi esmatähtis on koguda ja jagada muljeid, huvituda loodusest ning märgata enda ümber toimuvat, on tore, et pildistades said õpilased harjutada ka kätt fotograafina.

Järgmisel aastal kindlasti jätkame!
Siin on ainult väga väike valik aasta jooksul õpilaste ja õpetaja tehtud pilte.
Tekst: Elsa Vapper


Autor: Lenna Vesiallik

Autor: Elsa Vapper

Autor: Elsa Vapper

Autor: Riko Roossaar

Autor: Dominik Kilesso

Autor: Rosanna Proomann

Autor: Elsa Vapper

Autor: Elsa Vapper

Autor: Elsa Vapper


Autor: Elsa Vapper

Autor: Elsa Vapper

Autor: Sander Uusmägi

Autor: Elsa Vapper

Autor: Elsa Vapper

Autor: Elsa Vapper

Autor: Elsa Vapper
Autor: Eliise Laanmets
Autor: Lenna Vesiallik


Autor: Elsa Vapper

Autor: Rosanna Proomann

Autor: Uku Metsallik

Autor: Elsa Vapper






Saturday, May 18, 2024

Toidutaimede viktoriin "Kasvades oma toiduga"

 Meie tublid õpetajad osalesid õpilastega toidutaimede viktoriinis. Tänud! 

Kutsume osalema viktoriinil "Kasvades oma toiduga", et mõtestada, kuidas me toitu kasvatame ja tarbime. Viktoriin on avatud Maa päevast, 22. aprillist kuni 18. maini 2024, mil tähistatakse rahvusvahelist taimede lummuse päeva.

Mitmed viktoriinis olevad teemad on välja kasvanud õpetajate omavahelistest vestlustest, kuidas lastele erinevaid ellujäämiskunste, sealhulgas toidu kasvatamist, tutvustada. Küsimused aitavad meelde tuletada, kuidas loodusseaduste toimimist aias ära tunda, lükkavad ümber erinevaid väärarusaamasid ja meenutavad ajas ununevaid töövõtteid. “Oma toidulauda saab rikastada ka aknalaual maitsetaimi kasvatades. Loodame, et viktoriini küsimused ärgitavad mõtlema, kust ja kuidas igapäevane toit taldrikule jõuab. Julgustame seda teemat nii kodus pereringis, kui ka koolitunnis käistlema,” rääkis Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja ja „Kasvades oma toiduga“ projektijuht Elen Peetsmann.

Loe edasi....

https://kasvadesomatoiduga.emu.ee/kasvades-oma-toiduga/uudis/2024/04/22/toidutaimede-viktoriin-kasvades-oma-toiduga-kutsub-toidu-kasvatamist-ja-tarbimist-motestama 


Wednesday, May 15, 2024

kuuendikud Kohila Vineeris. õp Elsa Vapper

 Kohila Vineer tutvustas maikuus 6.c klassile oma tööd. Õpilased olid äsja lõpetanud metsa teema õppimise ning õpitu kinnistamiseks saidki nad vaadata ja kogeda, milleks ja kuidas inimesed puitu kasutavad. Õpilased vaatasid huvitavat videot Kohila Vineeri ajaloo kohta ning uurisid erinevaid vineerinäidiseid. Õige pea sai selgeks, et vineer ei olegi saepuruplaat! Seejärel varustati õpilased turvavesti, kaitseprillide ning kõrvaklappidega ning nad said teha tuuri Kohila Vineeris. Huvi pakkusid nii suured masinad kui ka puude virnad. Ringkäigu alguses said lapsed näha puude leotamisbasseini ning seejärel kogu protsessi, mille jooksul palgist sai vineerispoon. Oli põnev jälgida, kuidas suures tehases spoone töödeldakse enne, kui neist saab täiuslik vineer. Kuid millisest puust siis vineeri tehakse? Nüüd 6.c klass teab, et Eestist pärit kasest. Lisaks oskavad nad vineeri seostada erinevate toodetega: mööbel, rularambid, veoautode kärude põhjad, betoonivalamisvormid jpm. Saime teada, et päevas kulub umbes 10 autokoormat palke ning talvel varutakse puitu ette, et pesitsusrahu ajal metsatöid mitte teha. Kogu materjal tarvitatakse Kohila Vineeris ühel või teisel moel ära, et jäätmeteke oleks minimaalne ja ressursid mõistlikult kasutatud.

Kohila Vineeris käisid õpilased jalgratastega – oleme ju liikuv kool!
Oleme Kohila Majale ja Kohila Vineerile südamest tänulikud!




Thursday, May 9, 2024

1 klass metsa istutamas

 Sellest nädalast on meie koolimetsas 85 uut kasvandikku. Väikeseid mände käisid traditsiooniliselt istumas sel õppeaastal kooliteed alustanud 1. klassi õpilased.

Soovime jõudu sirgumisel ja jõu ammutamisel nii tublidele istutajatele kui ka pisiketele puuhakatistele.
Aitäh õpilastele ja õpetajatele suure töö eest istutamisel.
Õpetaja Sulo Saarele ja remondimees Karl Kolesovile klassitähiste valmistamise eest ning majahoidja Aivar Lehterile laste abistamise eest istutamisel.
Istikute hankimisel oli abiks Erkki Põiklik (Ühinenud Metsaomanikud MTÜ).




Wednesday, May 8, 2024

UNESCO ühendkoolid ja BSP | 08.05.24 veebiseminar: õppeaastaplaan ja aruandlus

 Osalesid Meeli Jänes, Triinu Tõrv 


Olete oodatud veebiseminarile 8. mai kl 16.00-17.00, kus tutvustame uuenevat UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti võrgustiku aruandlussüsteemi.


Veebiseminaril:

🌱 jagame 2024/2025 aasta planeeritavaid tegevusi, et te saaksite mai-juunis järgmist õppeaastat paremini planeerida

🌱 tutvustame uut aruandlusvormi, mis koosneb haridusasutuse individuaalsest plaanist õppeaastaks ja tegevuste kokkuvõttest ning on täidetav jooksvalt, et vähendada aruandluskoormust õppeaasta lõpus

🌱 kuulame ja arvestame teie tagasisidet


NB! Sel õppeaastal toimub aruandlus Google Forms keskkonnas nagu vanasti ning lingi vormile saadame mai alguses, tähtaeg on 30. juuni. 


Termokaamera - tõhus abivahend 7. klassi loodusõpetuse tundides

Kohila Gümnaasiumi 7.a ja 7.d klassi õpilased tegid soojusjuhtivuse ja soojusülekande õppimiseks praktilisi töid termokaameratega. Kõigepeal...